Eestis kasutati asbesti ehituses laialdaselt, eriti nõukogude ajal, ja asbest keelati alles 2005. aastal koos ülejäänud Euroopa Liiduga. Kõige tuntum asbestitoode on eterniit, mida võib siiani näha paljude elamute, laudade ja kõrvalhoonete katustel. Seetõttu on asbesti vanades hoonetes väga erinevates materjalides ja seda tuleb enne remonti endiselt otsida.
Selles artiklis vaatame, miks sai asbestist nii populaarne ehitusmaterjal, milliseid asbestiliike kasutati, kuidas asbesti kasutus aastakümnete jooksul muutus ja kuidas maja enda ehitus- ja remondiajalugu aitab hinnata, kust asbesti otsida.
Miks sai asbestist nii populaarne materjal?
Asbestikiud on tugevad, mittepõlevad ning taluvad hästi kuumust ja kemikaale. Kiudu oli lihtne segada tsementi, pahtlitesse, liimidesse ja plasti ning see parandas toodete tugevust ja kuumataluvust. Sõna asbest pärineb kreeka keelest ja tähendab umbes kustumatut. Asbestist sai igapäevane tooraine, mida kasutati nii eramutes, korterelamutes kui ka tööstuses.
Eterniit ja teised asbesttsementtooted
Eesti tuntuim asbestitoode on asbesttsement ehk eterniit. Asbesttsemendist tehti lainelisi ja tasaseid katuseplaate, fassaadi- ja seinaplaate, torusid ning ventilatsioonikanaleid. Eterniit oli odav, vastupidav ja lihtne paigaldada, mistõttu kasutati seda nõukogude ajal väga laialdaselt nii linnas kui ka maal. Pikka aega ilmastiku käes olnud eterniitkatuse pind võib olla murenenud, ja sellise katuse pesemine, harjamine või lõhkumine vabastab kiude.
Milliseid asbestiliike kasutati?
Ehitusmaterjalides oli maailmas kõige levinum asbestiliik krüsotiil ehk valge asbest, ja Nõukogude Liit oli üks maailma suurimaid krüsotiili tootjaid. Krüsotiili kasutati eelkõige asbesttsemendis, põrandakatetes, liimides ja pahtlites. Pritsitud soojustustes ja tulekaitsekatetes kasutati ka amfiboolasbeste, näiteks krokidoliiti ehk sinist asbesti ja amosiiti ehk pruuni asbesti. Antofülliit on veel üks amfiboolasbest, mida kaevandati ja kasutati eriti Soomes. Loe lähemalt lehelt antofülliit ja artiklist asbest looduses, kus kirjeldatakse, kuidas asbest aluspõhjas tekib.
Asbesti kasutus eri aegadel
Allolev jaotus on ligikaudne. Sama materjali võidi kasutada pikka aega ja hoones võib olla kihte mitmest eri ajastust.
20. sajandi esimene pool: kuumus ja tuli
Esimesed asbestitooted hoonetes olid seal, kus oli vaja kuuma- ja tulekindlust: asbestpapp, soojustusmassid, tihendusnöörid ning torude soojustus küttesüsteemides ja kateldes. Asbesttsementtooted levisid järk-järgult katustele ja fassaadidele.
Nõukogude aeg: masstootmine ja tüüpprojektid
Nõukogude ajal ehitati palju tüüpprojektide järgi ja standardsetest materjalidest: korterelamuid, kolhoosihooneid, koole ja tööstushooneid. Neist aastakümnetest pärit hoonetes võib asbesti olla korraga paljudes materjalides, näiteks eterniitkatustes ja -plaatides, plaadi- ja põrandaliimides, põrandakatetes, pahtlites, vuugimassides, torude soojustuses ja ventilatsioonikanalites. Tööstus- ja ühiskondlikes hoonetes kasutati ka pritsitud soojustusi ja tulekaitsekatteid.
Taasiseseisvumisest 2005. aastani: kasutuse lõpp
Pärast taasiseseisvumist 1991. aastal võis asbesti sisaldavaid tooteid veel kasutada ja vanu materjale jäi hoonetesse alles. Eesti ühines Euroopa Liiduga 2004. aastal ja asbest keelati 2005. aastal. Sellest, mida keeld remontijale tähendab, räägime artiklis millal asbest keelati.
Pärast keeldu: asbesti pärand hoonetes
Keeld puudutas uusi asbesti sisaldavaid tooteid ja hoonetes juba olevaid materjale ei olnud vaja eemaldada. Seetõttu ei ole asbesti ajalugu Eestis lõppenud. Vanad materjalid on endiselt katustel, seintes, põrandates ja soojustustes ning tulevad välja, kui hooneid remonditakse või lammutatakse.
Ka tervisemõjud ilmnevad viivitusega, sest asbestihaigused avalduvad tavaliselt alles pika aja möödudes pärast kokkupuudet. Praegused nõuded keskenduvad seetõttu sellele, et asbesti esinemine selgitatakse välja enne lammutustöid ja lammutamine tehakse ohutult. Asbestitöödega seotud tööohutuse järelevalvet teeb Tööinspektsioon ning asbestijäätmeid käideldakse ohtlike jäätmetena.
Kuidas maja ajalugu aitab asbesti leida?
Kui tead, millal maja on ehitatud ja millal seda on remonditud, saad hinnata, millised kihid pärinevad ajast enne 2005. aastat. Ajalugu näitab, kust tasub asbesti otsida, kuid ainult proov näitab, kas seda on just sinu materjalis.
- Selgita välja ehitusaasta, näiteks maja dokumentidest, korteriühistust või ehitisregistrist.
- Kogu andmed varasemate remontide kohta: millal on vahetatud vannituba, köök, põrandad, katus ja fassaad.
- Selgita välja, milliseid materjale ja kihte eelseisev remont puudutab. Uue pinna all võib olla vana liim või pahtel.
- Võta proov igast enne 2005. aastat paigaldatud materjalist, mida kavatsed lihvida, puurida või lammutada. Kasuta ühekordseid kindaid ja vähemalt FFP3-klassi respiraatorit, niisuta kohta, eemalda umbes 2–5-sentimeetrine tükk läbi kõigi kihtide, paki see kahte kotti ja märgista, kata koht teibiga ja pühi ala niiske lapiga.
- Saada proovid laborisse ja oota tulemust enne lammutustööde alustamist.
Täpsemad juhised on artiklis kuidas asbestiproovi võtta. Semlab analüüsib proove JEOL SEM-EDS elektronmikroskoobiga, mis tuvastab kõik kuus asbestiliiki. Eestikeelne tulemus saadetakse e-postiga tavaliselt samal päeval, kui proov laborisse jõuab. Kui asbesti tuvastatakse, teeb lammutustöö asbestitöödele spetsialiseerunud ettevõte.
Kui palju maksab asbestianalüüs?
Analüüs maksab 39,90 € + KM proovi kohta (50,07 € koos käibemaksuga, Soome käibemaks 25,5 %) ja hind on sama 1–100 proovi puhul. Üle 100 proovi tellimuste hinnas saab kokku leppida eraldi. Postikulud ei sisaldu hinnas. Saad tellida analüüsi veebis, maksta kaardiga ja saata proovid Omnivaga laborisse Soome.