Eestis keelati asbest 2005. aastal, kui keeld kehtestati kogu Euroopa Liidus. Asbesti sisaldavaid materjale kasutati laialdaselt eriti nõukogude ajal ning rusikareegel on, et enne 2005. aastat ehitatud või renoveeritud hoonetes võib olla asbesti. Seetõttu tasub vanade materjalide asbestisisaldus enne renoveerimist või lammutamist välja selgitada.
Mis on asbest?
Asbest on kuue mineraalkiu üldnimetus. Need jagunevad kahte põhirühma: serpentiinasbest, kuhu kuulub ainult krüsotiil, ja amfiboolasbestid, milleks on amosiit, krokidoliit, antofülliit, tremoliit ja aktinoliit. Krüsotiil on ajalooliselt olnud kaugelt levinuim asbestitüüp. Kõik asbestitüübid on vähkitekitavad. Lugege lähemalt lehelt asbestitüübid.
Ehitusmaterjalidesse lisati asbesti muu hulgas tugevuse ja kuumakindluse parandamiseks. Probleem on kiudude väikeses suuruses: kui materjal puruneb, võivad kiud koos sissehingatava õhuga kopsudesse jõuda. Kokkupuude asbestiga võib põhjustada raskeid haigusi, nagu asbestoos, kopsuvähk ja mesotelioom. Haigused avalduvad tavaliselt alles pika aja möödudes pärast kokkupuudet.
Millal asbest Eestis keelati?
Asbest keelati Eestis 2005. aastal, mil asbesti kasutamine keelati kogu Euroopa Liidus. Keelu taustaks olid asbesti terviseohud. Keeld puudutas uute asbesti sisaldavate materjalide kasutamist, mitte hoonetes juba olevaid materjale. Seetõttu leidub asbesti endiselt paljudes majades, korterites ja muudes hoonetes.
Sellest tuleneb piir, mida praktikas endiselt kasutatakse: kui hoone on ehitatud või renoveeritud enne 2005. aastat, võib selle materjalides olla asbesti. Ka uuemates hoonetes võib olla asbesti, kui renoveerimisel on vanu materjale konstruktsioonidesse alles jäetud.
Kus asbesti kasutati?
Eestis on asbest levinud eelkõige nõukogudeaegsetes hoonetes, kus kasutati laialdaselt näiteks eterniitkatuseid ja -plaate. Tüüpilised kohad on:
- plaadiliimid ja vuugitäited vannitubades ja köökides,
- seina- ja laepahtlid,
- PVC-põrandakatted, vinüülplaadid ja nende liimid,
- torude isolatsioon,
- asbesttsementplaadid, näiteks eterniitplaadid,
- ventilatsioonikanalite isolatsioon ja tihendid.
Materjalid on sageli kihiti: sama seina või põrandat on eri aastakümnetel mitu korda üle kaetud. Täpsema loetelu leiate artiklist kus võib olla asbesti.
Kas vana maja tähendab alati asbesti?
Ei tähenda. Kuigi enne 2005. aastat ehitatud majas võib olla asbesti, ei sisalda kõik selle aja materjalid seda. Ühesuguse välimusega liim või pahtel võib ühes hoones sisaldada asbesti ja teises olla puhas.
Mõju on ka renoveerimisajalool. Näiteks 1970. aastate maja vannituba võidi uuendada 2010. aastatel, mil selle pinnad on pärit keelujärgsest ajast. Teisalt võib uute pindade all olla vanu kihte, näiteks pahtlit või liimi, mis on alles jäetud. Seetõttu tasub iga lammutatavat kihti eraldi hinnata.
Miks on keeluaastal endiselt tähtsus?
Terve asbestimaterjal ei ole tavapärase elamise juures ohtlik, sest kiud on materjali seotud. Oht tekib siis, kui materjali lammutatakse, puuritakse, lihvitakse või purustatakse. Just nii juhtub renoveerimisel ja renoveeritakse sageli vanu hooneid, kus võib olla asbesti. Asbestiga seotud tööde nõuetest annab teavet Tööinspektsioon ning asbestijäätmed on ohtlikud jäätmed.
Aastaarv on siiski vaid suunav. See näitab, millal on põhjust asbesti kahtlustada, kuid mitte seda, kas just Teie plaadiliim või pahtel sisaldab asbesti. Lammutatavad materjalid tasub seetõttu välja selgitada juba renoveerimise planeerimisel, et ajakava ja kulud ei tuleks üllatusena.
Kuidas teada saada, kas Teie majas on asbesti?
Asbesti ei saa ära tunda palja silmaga, lõhna ega materjali katsumise järgi. Ehitusaasta näitab, kas on põhjust asbesti kahtlustada, kuid kindluse annab ainult laborianalüüs. Kui ehitusaasta pole teada, saab selle tavaliselt välja selgitada hoone dokumentidest, korteriühistult või kohalikust omavalitsusest.
- Selgitage välja ehitusaasta ja varasemate renoveerimiste ajad.
- Tehke kindlaks materjalid, mida renoveerimine puudutab. Kui need on pärit ajast enne 2005. aastat, uurige neid.
- Võtke väike proov, kaitstes ennast proovivõtujuhendi järgi. Mitmekihilisest konstruktsioonist võtke kaasa kõik kihid.
- Saatke proov laborisse ja oodake tulemust enne lammutustööde alustamist.
Kui tulemus on positiivne, ärge lammutage materjali ise – tellige töö asbestitöödeks pädevalt ettevõttelt. Kui materjal on terve ja renoveerimine pole päevakorras, võib selle tavaliselt paigale jätta. Negatiivne tulemus tähendab, et materjali võib käsitleda tavapäraselt. Suurema renoveerimise korral, kus lammutatavaid materjale on palju, on tavaliselt vaja asbestiuuringut, mille käigus vaadatakse kõik võimalikud asbestimaterjalid süsteemselt läbi.
Semlab analüüsib proove JEOL SEM-EDS elektronmikroskoobiga, mis tuvastab kõik kuus asbestitüüpi. Analüüs maksab 39,90 € + KM proovi kohta ehk 50,07 € koos käibemaksuga (Soome käibemaks 25,5 %) ja maksate kaardiga tellimuse tegemisel. Tulemus saadetakse eesti keeles e-postiga tavaliselt samal päeval, kui proov laborisse jõuab. Postikulud ei sisaldu hinnas. Võite tellida analüüsi veebis ja saata proovi postiga.