Asbestisisaldus: mida tähendab asbesti sisaldav materjal?

Asbestisisaldus näitab, kui palju asbestikiudu materjalis on. Ehitusmaterjali puhul on otsustav küsimus siiski lihtsam: kas proovis leitakse asbesti või mitte. Kui asbesti leitakse, on materjal asbesti sisaldav ja selle lammutamine on asbestitöö, isegi kui kiudu on vaid väike kogus. Väike sisaldus ei muuda lammutamist tavaliseks lammutustööks. Seetõttu ei näita Semlabi aruanne asbesti protsentuaalset osakaalu, vaid seda, kas proovis leiti asbesti ja mis tüüpi asbestiga on tegemist.

Selles artiklis selgitame, mida asbesti sisaldav praktikas tähendab, miks ka väike kogus asbesti on otsustav, miks sisaldus materjaliti erineb, kuidas materjali asbestisisaldus erineb õhu asbestisisaldusest ja mida labori aruanne näitab.

Mida tähendab asbesti sisaldav?

Asbesti sisaldav materjal on materjal, mille proovist on tuvastatud asbestikiude. Praktikas on liigitus kaheosaline:

• Asbesti leitud: materjali käsitletakse asbesti sisaldavana. Seda ei tohi lammutada tavalise lammutustööna – tellige töö asbestitöödeks pädevalt ettevõttelt ja järgige Tööinspektsiooni nõudeid.
• Asbesti ei leitud: proovis asbesti ei tuvastatud ja seda materjali võib käsitleda tavapäraselt. Tulemus kehtib uuritud materjali kohta, mitte selle kõrval või all olevate teiste kihtide kohta.

Igapäevakeeles öeldakse sageli, et materjal „sisaldab natuke asbesti“ või „on vaid veidi asbestisisaldusega“. Lammutustöö seisukohalt pole neil väljenditel tähtsust: asbesti sisaldav on asbesti sisaldav.

Miks on ka väike asbestisisaldus otsustav?

Asbesti ohtlikkus ei tulene materjali kaalust, vaid kiududest, mis pääsevad sissehingatavasse õhku. Asbestikiud on nii peened, et juba väike kogus võib tähendada suurt hulka sissehingatavaid kiude. Seetõttu võib ka väikese sisaldusega materjal lammutamisel palju kiude levitada.

• Töövõte on väga oluline. Lihvimine, piikamine, puurimine ja saagimine peenestavad materjali tolmuks. Pahtli või liimi lihvimine võib tekitada palju kiude sisaldavat tolmu, isegi kui asbest moodustab massist vaid väikese osa.
• Kõik asbestitüübid on vähkitekitavad. Seetõttu püütakse kokkupuudet täielikult vältida, mitte ainult vähendada.
• Kiud ei ole nähtavad. Asbestitolmu ei saa palja silmaga tavalisest ehitustolmust eristada, mistõttu ei märka kokkupuudet töö ajal.

Kui olete mures võimaliku kokkupuute pärast, pidage nõu arsti või töötervishoiuarstiga.

Miks asbestisisaldus materjaliti erineb?

Asbesti lisati toodetele erinevatel eesmärkidel ja erinevates kogustes. Mõnes vanas tootes, näiteks pihustatud isolatsioonis, võis asbest moodustada suurema osa materjalist ning ka asbesttsemendis oli selle osakaal märkimisväärne. Teistes, nagu liimides, pahtlites ja vinüülplaatides, moodustas asbest tavaliselt vaid väikese osa massist, et parandada tugevust või töödeldavust. Mõlemad on asbesti sisaldavad.

Sisaldus võib erineda ka sama materjali sees. Sama toote koostis võis erineda partiist partiisse ja kohapeal segatud massides võib kiud olla ebaühtlaselt jaotunud. Lisaks on vanades konstruktsioonides sageli mitu õhukest kihti üksteise peal. Kui kas või üks kiht sisaldab asbesti, käsitletakse kogu lammutatavat kihtkonstruktsiooni asbesti sisaldavana. Kihtidest räägime lähemalt artiklis asbest seinapahtlis.

Sisaldus ja tolmavus on erinevad asjad

See, kui kergesti materjalist kiude eraldub, sõltub sellest, kui tugevalt kiud on seotud. Kõvas asbesttsementplaadis või vinüülplaadis on kiud seotud, pehme ja murenev isolatsioon aga võib tolmata juba puudutamisel. Terve ja puutumata materjal tavaliselt kiude ei levita, kuid lammutamisel võib kiude vabaneda kõigist asbesti sisaldavatest materjalidest.

Semlabi aruandes antakse proovidele tolmavusklass 0–5 (aruande riskiklassifikatsioon 0–5), mis kirjeldab, kui kergesti materjalist võib kiude eralduda. Negatiivse proovi klass on 0. See teave aitab lammutustööd planeerida, kuid madal tolmavusklass ei muuda asjaolu, et materjal sisaldab asbesti.

Asbestisisaldus materjalis ja õhus

Asbestisisaldusest räägitakse kahes eri tähenduses ja neid tasub teineteisest lahus hoida.

• Materjali asbestisisaldus selgitatakse välja materjaliproovist ehk väikesest pahtli-, liimi-, plaadi- või isolatsioonitükist. See näitab, kas lammutatavas materjalis on asbesti ja mis tüüpi asbestiga on tegemist.
• Õhu asbestisisaldus selgitatakse välja õhuproovist, mille puhul siseõhk imetakse läbi filtri ja filtrile jäänud kiud loendatakse. Sellega hinnatakse näiteks kokkupuudet või ruumi puhtust pärast asbestitööd. Lugege lähemalt lehelt asbesti õhuproov.

Enne renoveerimist on peaaegu alati vaja materjaliproovi. Õhuproov ei näita, kas seinapahtel või põrandaliim sisaldab asbesti.

Mida labori aruanne näitab?

Semlab analüüsib materjaliproove JEOL SEM-EDS elektronmikroskoobiga standardi ISO 22262-1 järgi. Mikroskoobiga on näha kiu kuju ja elementanalüüs näitab selle koostist. Aruandes on iga proovi kohta:

• proovi andmed: objekt, materjal ja asukoht
• tulemus: positiivne, negatiivne või ebakindel
• tuvastatud asbestitüüp, kui asbesti leitakse: krüsotiil, amosiit, krokidoliit, antofülliit, tremoliit või aktinoliit
• tolmavusklass 0–5

Lisaks on aruandes proovide vastuvõtmise ja aruande kuupäev, meetodi kirjeldus, üldine tõlgendusjuhis, analüütiku allkiri ning lisana proovide fotod. Aruanne ei esita asbesti protsentuaalset sisaldust ega sisaldusklassi. Ebakindel tulemus tasub uue prooviga üle kontrollida.

Tulemus saadetakse eesti keeles e-posti teel, tavaliselt proovi saabumise päeval. Negatiivne tulemus hõlmab kõiki kuut asbestitüüpi. Tulemus kehtib alati laborisse saadetud proovi kohta, seega on oluline, et proov oleks esinduslik. Tulemuse tõlgendamisest räägime artiklis asbestitulemuse tõlgendamine ja positiivse tulemuse järgsetest sammudest artiklis positiivne asbestitulemus.

Kuidas saada esinduslik proov?

Kuna asbest võib olla ebaühtlaselt jaotunud ja peidus õhukeses kihis, peab proov esindama täpselt seda kohta ja kihtkonstruktsiooni, mida kavatsete lammutada.

1. Valige proovivõtukoht seal, kus töö toimub. Kui pinda on eri aegadel parandatud, võtke igast erinevast kohast eraldi proov.
2. Kasutage ühekordseid kindaid ja vähemalt FFP3-klassi respiraatorit.
3. Niisutage proovivõtukohta pihustiga, et tolmu tekiks võimalikult vähe.
4. Eemaldage umbes 2–5 sentimeetri suurune tükk nii, et kõik kihid tuleksid kaasa kuni aluspinnani. Liiga väike või ainult pinnakihist võetud proov võib asbesti sisaldava kihi välja jätta.
5. Pange tükk minigrip-kotti, sulgege see ja pakkige veel teise kotti. Märkige kotile proovi asukoht ja materjal.
6. Katke proovivõtukoht teibiga ja pühkige ala niiske lapiga.

Täpsemad juhised leiate artiklist kuidas asbestiproovi võtta.

Kui palju asbestianalüüs maksab?

Analüüs maksab 39,90 € + KM proovi kohta ehk 50,07 € koos käibemaksuga (Soome käibemaks 25,5 %). Maksate kaardiga tellimuse tegemisel ja postikulud ei sisaldu hinnas. Võite tellida analüüsi veebis ja saata proovi postiga laborisse.