Uut proovi ei ole vaja ainult seetõttu, et vana tulemus on negatiivne. Kordamine on kasulik siis, kui algne proov ei vasta materjalile, mida nüüd kavatsetakse lammutada, või kui pole kindel, millise kohaga tulemus seotud on.
1. Remondi käigus ilmub uus materjalikiht
Kui algne proov puudutas pinnamaterjali ja lammutuse alt tuleb välja teistsugune vana liim, pahtel või ehitusplaat, ei kirjelda varasem tulemus automaatselt uut materjali.
2. Proovi asukoht on ebaselge
Raportit, kus on kirjas ainult „vannituba”, võib olla raske õige kohaga siduda, kui ruumis on uuritud nii põrandat kui ka seina. Kui proovi ja lammutuskoha seost ei saa kinnitada, võib selgelt märgistatud uus proov olla kõige turvalisem lahendus.
3. Materjal muutub pinna keskel
Sama ruumi põrand või sein võib sisaldada eri aegadel tehtud parandusi. Kui värv, struktuur või paigaldusviis muutub, võib tegemist olla teise materjaliga, mis vajab oma analüüsi.
4. Algne tükk ei olnud esinduslik
Ainult puhas plaat ei vasta küsimusele plaadi all oleva segu ja liimi kohta. Uus proov tasub võtta kogu materjalitervikust nii, et uuringu jaoks olulised kihid oleksid kaasas.
5. Raport käsitleb teist korterit või hoone osa
Naaberkorteri või teise trepikoja tulemus võib anda taustainfot, kuid üksi ei näita see sinu lammutuskoha materjali koostist. Materjalid ja remondiajalugu võivad sama hoone piires erineda.
Hea korduvproov ei korda vana juhuslikult. See lahendab täpse ebaselguse: milline materjal, millises kohas ja millist tööetappi tulemus peab suunama.